“Pepleri Ravikodu oli mulle teine kodu. Alati mulle olemas.”
Noor (kaks aastat pärast ravikodus viibimist)
MILJÖÖTERAAPILISE TÖÖ SISU RAVIKODUS
Miljööteraapiline ülesanne on korraldada last ümbritsev keskkond nii, et väärkoheldud ja/või ebapiisava sisemise korrastusega lastel oleks võimalus tegeleda väärkohtlemise järgselt iseenda toimetuleku ja arenguga. Rõhuasetus on toetava keskkonna kujundamisel lapse individuaalsest vajadusest lähtuvalt, olles lapsega pidevas koostöös ja teraapilises suhtes. Teenust osutatakse lapsega aktiivse koostöö alusel, last ja tema lähedasi ning peret/eestkostjaid kaasates.
Teenuse kestus on pikaajaline, 1-3 aastat, (keskmiselt 2 a), kestuse vajadus hinnatakse ravikodu meeskonna ja juhi poolt vastavalt lapse individuaalsele vajadusele.
Tegevus toimub tööpäeviti, E-R, väljaarvatud nädalavahetused, koolivaheajad ja riigipühad.
Last kahjustava koduse keskkonna puhul leiame koostöös lastekaitse ja lastemajaga sobiliku ja turvalise elukeskkonna lapse ajutiseks viibimiseks nädalavahetustel, koolivaheaegadel ning riigipühadel. Tulevikus soovime pakkuda ravikodu teenust ka väljaspool praegust ravikodu tööaega.
TEENUSE JOOKSUL TOIMUB TEGEVUS KOLME KESKKONNA KAUDU
Kõik tegevused nendes keskkondades on omavahel läbipõimunud ning toimivad ühtse tervikuna. Igapäevane tegevus baseerub individuaalsel lähenemisel, milles kasutatakse nii analüütilise-, süsteemse- kui ka käitumis- ja miljööteraapia meetodeid.
ELUKESKKOND
Terviklikud miljööteraapilised lähenemisviisid määravad lastele teenusel viibimise jooksul sotsiaalsed raamid, millesse kuulub nii igapäevaste elamisoskuste kujundamine, sotsialiseerumine grupikaaslastega ning päeva-, nädala- ja aastarütmi struktureerimine. Miljööteraapiline töö baseerub last kaitsval, toetaval, struktureerival, kaasaval ja tunnustaval töömeetodil, andes parima võimaluse lapse arenguks. Teenuseosutaja määrab lapsele teenusel viibimise ajaks miljööteraapilise kontaktisiku (mentori), kelle ülesandeks on koos lapsega koostada lühema- ja pikemaajaliste eesmärkide kava, olla talle isiklikuks lähimaks toeks ning otseseks vahendajaks ravikodu ja lapse lähedaste/pere vahel. Meeskonnas olev sotsiaaltöötaja koostöös lastepsühhiaatriga vaatab läbi lapse eelneva arenguloo ja koordineerib lapsepõhist sise- ja välisvõrgustiku tööd tugiteenuste mõjusamaks osutamiseks. Tegevus elukeskkonnas toimub päevastruktuuri toel: lastega koos valmistatakse kolm korda päevas süüa, igal päeval on kindel ühistegevus (ujumine, hipo-, muusika-, kunsti-, tantsuteraapia, toimuvad ühiskülastused kinno, teatrisse, muuseumidesse, kontsertidele, väljasõidud loodusesse jm lapse silmaringi laiendavat või emotsionaalset tasakaalu loovat tegevust).
TERAAPIAKESKKOND
Ravikodu töös kaasatakse regulaarselt erinevaid terapeute (muusika-, kunsti-, puutöö, savitöö, hipoteraapia jm). Kogenud lastepsühhiaater hindab lapse füüsilist ja psüühilist seisundit, ravi vajadust (või selle muutmist), teostab psühhoteraapilisi individuaalvestlusi nii lapse kui ka pereliikmetega, vajadusel vormistab Sotsiaalkindlustusametile terviseseisundi kirjelduse puude määramiseks/muutmiseks, peab sidet lapse raviarsti(de)ga. Vajadusel osaleb väljaspool ravikodu võrgustiku koosolekutel või kutsub kokku võrgustikuliikmed ravikodusse.
ÕPPEKESKKOND
Lisaks sotsiaalsete toimetulekuoskuste suurendamisele omandab laps põhi- või keskharidust ning täidab koolikohustust. Ravikodus elavad õpilased on hetkel ühtlasi Tartu Herbert Masingu Kooli õpilased, kellele koostatakse individuaalsed õppekavad. Tartu Herbert Masingu Kooli vastuvõtuks on vajalik Rajaleidja soovitus eritoele. Õpetajateks on eripedagoogilise või sotsiaalpedagoogilise taustaga pedagoogid.
Lapse toetamisel on keskne roll regulaarsel koostööl lapse varasemas igapäevaelus ümbritsevate inimestega (perega, kooliga, sõpradega jne), elukohajärgse sotsiaalsüsteemiga (KOV) ja teenuseosutaja rehabilitatsiooniplaani eest vastutava isikuga, mis tagab kestvama tulemuse saavutatu rakendamisel pärast teenusel viibimise aja lõppemist. Teenusel olemise ajal toimuvad regulaarsed kohtumised perega ja KOV-poolse esindaja ja/või teiste võrgustikuliikmetega. Kohtumised lapsevanematega toimuvad tavaliselt iganädalaselt või üle nädala, vajadusel telefonitsi igapäevaselt. Kohtumised KOV esindajaga (jt võrgustikuliikmetega) toimuvad teenuse alg-, kesk- ja lõppfaasis ning vajadusel sagedamini terve teenusel olemise vältel.
Koostöö eesmärgiks on last ümbritsevate isikutega (pere, klassikaaslaste, sõprade jt lapse poolt valitud lähedastele) vastastikune info jagamine ja selgitamine paremaks lapse seisundi mõistmiseks ja abistamise võimaluste leidmiseks.
Pepleri ravikodu näol on tegemist Eestis esimese, seitse aastat tegutseva miljööteraapilise ravikoduga.