Miljööteraapia termin võeti kasutusele juba 1900ndatel aastatel Saksamaal. Tänaseks kasutatakse miljööteraapia terminit enim just Skandinaaviamaades, nende seas Norra Kuningriigis, kus senini on miljööteraapiat edukalt ja üha sagedamini rakendatud just psüühikahäiretega laste ja noorte raviprotsessis. Hierarhiline hoiak, nii patsiendi kui ka meeskonnatöös, on asendunud avatud, inimlikult võrdväärse ja hinnangutevaba teraapiasuhtega, kus noore ümber luuakse keskkond just tema arenguks kõige vajalikumal moel.
Anne Daniel-Karlsen, Miljööteraapiast
“Minul avanes võimalus isiklikult miljööteraapiaga kokku puutuda oma õpinguaastatel Norra kuningriigis, Kringsjåtune ravikodus Lillehammeris alates 2003ndast aastast. Sain olla seal 6 aastat arstina tööl ja kogeda selle meetodi ravivat jõudu just kõige keerukamate psühhiaatriliste haiguslugudega noorte abistamisel. Üllatav ja uudne oli tollel ajal suhteliselt haruldane võrdväärne arsti-patsiendi vaheline suhe, tihe meeskonnatöö miljööterapeutide ja lapsevanematega ning hinnangutevaba ning pidevalt nii ennast kui noort reflekteeriv hoiak. Rõõmustav oli kogeda nii lootusetuna tunduvate alguslugude muutumist edulugudeks ja näha noorte jõudsat edasiminekut oma arenguteel. Teadsin juba siis, et tahan teha kõik endast oleneva, et sellist mõtestatud ja hästi planeeritud haiglavälist abi saaksid kunagi kogeda ka Eesti noored ja nende pered.”
Miljööteraapiline traditsioon on kõige enam levinud Norras lastele ja noortele mõeldud ravikodudes:
Laste- ja noorte psühhiaatrilistes ravikodudes/pikaraviosakondades
Lastekaitsesüsteemis tegutsevates ravikodudes/noortekodudes
Esimene ravikodu Rootsis 1935. aastal Mikaelgården, Järnas.
Esimene ravikodu Norras 1961. aastal Oslo lähedal Mossis, Larkolleni noortekodu.
Mõlemad ravikodud on ka MTÜ Oskar Alliku Kodu koostööpartnerid.
Miljöö+teraapia= miljööteraapia.
Miljöö/keskkond tähistab korraldamist, soodsa olukorra loomist millegagi toimetulekuks, põhiline töövahend on SUHE.
Teraapia tähistab muutust ja arengut, kunsti.
Miljööteraapia on ööpäevaringne asutusepõhine miljööterapeutide poolt läbiviidav rehabilitatsiooniteenus, mille üldine eesmärk on, lisaks teraapias osaleva isiku aitamise, toetada süsteemselt ka tema lähiperekonda.
Luuakse teraapiline keskkond kui organisatsiooni vorm, kus lapsed, terapeudid ja pedagoogid on võrdväärselt osalevad partnerid igapäevastes tegevustes (nt sisseostude tegemine, koristamine, ravi planeerimine jm).
Miljööteraapia on meeskonnatöö – erinevad isiksused – sarnane hoiak!
Aidatakse oma isikust lähtuvalt, kuid lapse vajadusi silmas pidades.
Korraldada last ümbritsev keskkond nii, et ebapiisava sisemise korrastusega lastel ja noortel oleks võimalus tegeleda iseenda muutmise ja arenguga.
Lapsele tuleb tagada vähemalt järgmised võimalused:
oskus saavutada teatud sõltumatus (eneseregulatsioon)
oskus näha erinevaid valikuvõimalusi ja langetada otsuseid (olukorra mõistmine ja enesetunnetamine)
koostoimimisoskus inimestega enda ümber (sotsiaalne kompetents, ümberolijatega täpsem arvestamine ja suhestumine)
Tegevus toimub miljööteraapia viiel sambal
Laps omandab põhiharidust ja täidab koolikohustust lähtuvalt tema tervislikust seisundist
Muusika-, kunsti-, hipoteraapia, individuaalteraapia
Noor (kolm aastat pärast ravikodus viibimist)
